esmaspäev, 28. juuni 2010

Ja vahetusaasta sai niiöelda alguse:)

Nüüd siis sai ELO-l ka ära käidud. 3 päeva toredate inimestega:) Läksime Lauraga juba päev varem linna, et hommikul enne rongile minekut saaks normaalselt magada. Kella 10-ne paiku saime Baltas kokku. Huvitav oli vaadata, kes kõik sinna kogunesid ja kuhu kaugetesse maailma paikadesse minnakse. Kõik koos läksime Aegviidu rongile ning sõitsime Mustjõele. Seal andsime ära oma kotid ning asusime teele, et jõuda laagripaika. Kõndisime umbes 2,5 km kui olimegi kohal ning saime oma tubade numbrid. Saime ka suure üllatuse osaliseks kui ukse kõrval magas hiiiiiglaslik siga ja jalaperverdist hani:D Toad olid huvitavad..kõik oli palgist. 75% moodustas voodi ja ülejäänud vaba ruum, WC-pott, kraanikauss. Mul oli selles mõttes lihtsam, et sain üksi ühes toas olla..vastasel korral oleks veits kitsas olnud. Mõnes mõttes oli isegi hea, et toad olid pimedad ja kitsad, sest siis olidki kõik õues ega passinud oma tubades:P Süüa sai palju ja maitses super HÄÄ. Infotunnid toimusid gruppides. Mina siis kuulusin "muu maailma" gruppi koos Slovakkia, Ungari, Hiina ja Türgiga. Saime hästi palju infot aga kuna enamasti räägiti ikka sellest, et kui midagi halvasti läheb, kuidas siis hakkama saada ja mida teha. Nojah ja siis paratamatult sellise negatiivsema jutu peale tekkis paljudel küsimus, millesse nad ennast mässinud on (samuti ka minul). Valmis tuleb olla kõigeks:) Mängisime palju lahedaid mänge ja oli piisavalt vaba aega, et teistega juttu puhuda. Teisel õhtul otsis St. Oliveri küla neitsit ja üllaülla meie küla neiti "Oliivia" võitis;D Viimasel päeval sain pikemalt rääkida Mallega Moldovast ja noh kohe tuli tagasi tahtmine sinna minna. Nii väga ootan juba, kuid samas on nii raske ära minna. Pool 6 hommikul sõidan Tartusse bussile, et jõuda Riiga lennukile. Piletid olemas juba:) Ja heihopsti minek on hoopis 14. augustil..jeiii jõuab äkki tööle veel minna enne:D
Aga ma arvan, et enne minekut teen ma veel heal juhul ühe sissekande ja alustan uue blogiga..siis juba otse Moldovast:)

pühapäev, 6. juuni 2010

Õhh.

Ohh jeebus ikka kui unarusse ma oma blogi jätnud olen. Kergelt 6 kuud pole kippu ega kõppu..Miks ma arvasin, et see nii läheb? Ma pole ju suurem asi blogi pidaja;P Aga vahepeal on nii palju juhtunud. Või noh ütleme nii, et asi on ikka tublisti edasi liikunud seoses YFU-ga:) Paberimajandus on enamjaolt aetud..vaid mõned üksikud asjad veel. Ja mis kõige parem, sain stipendiumi! Sellest on ikka hiiglama palju abi..mingi osa rahast on ikka puudu aga noh potentsiaalne sponsor on olemas. Muidugi ei hõiska ma enne, kui kogu summa koos on:D Kahe kuu pärast minek..suht ulme aga tõsi:)
Muideks..Nüüdseks on mul ka pere olemas!! Täitsa lõpp kui õnnelik ma olin, kui mulle koolis helistati, et pere on leitud. Selline kergendus on kohe, sest nii mõnedki on läinud vahetusmaale vahetuspere teadmata. Igatahes on mul seal 16-aastane vend (olen alati endale venda tahtnud ja aastaks proovida on super:D) Vanemad on nii umbes 50-ne kanti..piltidelt tundub hästi tore perekond. Elavad pealinnast Chisinaust väljas natuke eramajas. Venna sõnul hakkan käima Moldova kõige paremas ja suurimas koolis, mis asub hästituntud kohas. Kooli käin autoga ja koju bussiga. Ja seal kordan 11. klassi:D Ongi parem tegelikult:P
Nii kurb on ära minna Eestist, sest noh pere ja sõbrad jäävad kõik siia:( Samas klassis ka jätkata ei saa, millest on ikka VÄGA kahju. Kristi on suutnud kaks korda nutma ka ajada mind:D poleks uskunud, et nii vara töinan..aga kui keegi mainib, et nii kahju, et ära lahed, siis on pisarad täitsa vältimatud. Palju paremini kõlaks "Nii lahe, et lähed" siis poleks nii kurb ka:D Aga asi on lõppkokkuvõttes seda kõike väärt ma usun:)

Nüüd võtan vast kätte ja üritan blogi normaalselt kirjutama hakata;)