pühapäev, 31. oktoober 2010

YFU-ga Sorocas


16. oktoobril l2ksime koos YFU-ga Sorocasse. Nagu ma 6igesti aru sain siis on see Moldovas suuruselt teine linn. Ehk siis v2ga v2ike ikkagi. Hommikul kell 8 saime Stefan cel Mare monumendi juures kokku, kus tuli v2lja, et ma olin ainuke siin olevatest vahetus6pilastest, kes seltskonnas oli. Teised polnud kas siis tahtnud v6i saanud tulla. Aga sellegipoolest oli rahvast palju.
Kaasa olid v6etud need, kes tuleval aastal vahetusaastale l2hevad. Marsas olid k6ik kohad t2is ja selleks, et kohti juurde tekitada oli sinna lihtsalt pink pandud. Ja kusjuures turvav66 on siin kohustuslik vaid esiistmel. Mind ajab see j6hkralt n2rvi. Meie autos pole taga yldse turvav66sid ja iga kord kui autosse istun, haarab k2si ikkagi turvav66 j2rgi, mida pagan v6taks, kunagi pole. M6ningad inimesed t6mbavad turvav66 vaid yle aga ei kinnita..lihtsalt, et politsei ei n2eks. Aga miks on nii raske aru saada, et see on kohustuslik nende enda turvalisuse m6ttes mitte selleks, et politseil oleks, mille eest trahvi teha. Aga tagasi teema juurde siiski. Alguses tunti suurt huvi minu ja Malle vatsu..no et miks ikka Moldova ja kuidas meeldib siin. Ma sain kyll aru, mis nemad r22kisid aga ise suurt suud lahti ei teinud..mul v6tab suht kaua aega, et mingi korralik lause kokku nuputada:D Kuis eesti keeles r22kisime, kuulasid nad huviga ja ytlesid, et v2ga lahe. S6itsime siis m66da kynklikku teed ja p2rast pikka 160 km s6itu j6udsime Soroca linnakesse, mis asub ukraina piiri 22res. Esimesena l2ksime Soroca kindlusesse, kus saime kokku Ann-Marii (eesti vahetus6pilane Sorocas eelmine aasta) hostemaga, kes meie ekskursiooni l2bi viis. Kindlus asus j6e 22res, kus vist juba teasel pool j6ge asus Ukraina. Enne kindlusesse sisse saamist pidime veidi ootama, sest sees oli juba palju rahvast. Kui sisse saime, vaatasime veidi ringi.
Kindlus oli kyllaltki v2ike, kuid sellegipoolest 2ge. P2rast r22giti meile ka ajaloost vedi inglise keeles..ainult minu ja Malle p2rast:D Ehk siis p6him6tteliselt meie saime aru. Ilm oli suhteliselt jahe, kuid see ei h2irinud. Tegime pilte ja r22kisime Ann-Marii hostemaga. Ainult head oskas ta r22kida:) Kysis, kuidas mulle siin meeldib ja muidugi vastasin, et v2ga. Pusserdasin oma vene keeles.
T2iskasvanutega on hulga keerulisem r22kida..vb on teemad rasked aga no tahaks ju korrektselt r22kida.
J2rgmisena suundusime s66ma. Jeii..seda ootavad alati k6ik, sest s66gid on ju imahead:) S6ime suppi ja kartuliputru kanakastmes kui ma 6igesti m2letan. Hiljem olime v2ljas ja r22kisime erinevatest kultuuridest jms. Siis nad kysisid, kas meil on selliseid asju nagu nt. Kummuti kummitus kummitas kummikutes vms. Muidugi minul ei tulnud yhtegi p2he ja ma ei oska ka yldiselt yhtegi. Malle vuristas seal neile ja nemad meile. Siis ma ytlesin V2GA kiiresti «piisab ju lihtsalt sellest kui ma teile midagi v2ga kiiresti eesti keeles ette vuristan ja te midagi aru ei saa» jah, sellest piisas:D Seal andsime ka meie giidile lilled yle.
Istusime k6ik kenasti marsasse ja suundusime edasi kirikusse/kloostrisse. Seal oli v2ga ilus. Lausa h2mmastav, milline loodus. Vaatasime ringi, tegime pilte. Territoorium oli p2ris suur. Yldiselt oleks seal olnud viisakas kanda peakatet aga kuna kapuutsi ikka ei hakkand keegi p2he t6mbama, siis olime niisama. Kui l2ksime kohta, kus oli vist pyha vesi, millega n2gu pesta, hakkasid nad kysima, mis usku meie oleme. Esialgu ytlesime, et meil pole usku yldiselt.
Aga siis j2i selline mulje nagu nad oleks veidi imestunult meid vaatanud. Siis ytlesime, et meil on taarausk ja usume loodusesse:D Selle vastusega j2id nad rohkem rahule. Nad ise ytlesid ka muidu, et nad (noored) ei ole nii usklikud. Nad ei usu kirikusse aga usuvad, et kuskil midagi ikka on. 6ige kah tegelikult. See oli esimene kord, kui tekkis vestlus usust. V6iks ju isegi imestama panna, arvestades, kui palju usklikke siin on.

J2rgmiseks sihtpunktiks oli the Candle of Gratitude. Muud nime ma sellele v2ga leida ei oska. Ylimalt ilus koht j2rjekordselt. Ma ytlen, et Moldova v6ib kyll rahaliselt vaene olla aga looduselt rikas. Kaunis vaade j6ele. Oleks veel hilisemal sygisel l2inud, oleks v2rvid olnud veelgi ilusamad kui nad praegu olid. Tydrukud muidugi tahtsid hirmus palju pilte endast:D Uskumatud eputrillad. Aga ainult hea..v2ga avatud inimesed:) nagu alati mingi ilusa koha juures, kohtab pulmapaare. Kui keegi kysiks, kus on ilusad naised, siis ma ytleks, et Eestis ja Moldovas kindlasti:D tegime seal ka m6ningad grupipildid ja suundusime tagasi kodu poole, kuna kell oli juba palju ja v2ga pikk tee oli vaja s6ita. Marsas m2ngisime s6nam6ngu, kus keegi tummalt seletab ja teised arvama peavad.

Ma eesti keeles teadsin vastuseid aga tihti vene keeles ikka midagi meelde ei tulnud:D Kui linna j6udsime, ei tahtnud me veel laiali minna. Otsustasime minna pannikid s66ma. L6puks ometi oli korralik tualet, mis sellegipoolest oli naljakas..n2gin midagi sellist esimest korda:D vb on paljudes kohtades sellised aga suht nupukas siiski:P P2rast s66mist jalutasime veel veidi linnas ja l2ksime siis vennaga koju. Ta ikka muretseb minu p2rast nii palju. Ja nii armas on, kui ta ytleb, et ma talle ikka nagu t2itsa p2ris 6de olen. V2ike 6de ka kogu aeg ytleb, et ma nii hea olen…:D Ema ytles, et kui Sergei abielluks sellise naisega nagu mina, siis oleks see t2iuslik valik. Selle peale ma ainult naersin, sest enda arvates ma nyyd kyll nii inglike pole:D
Ja mu laadija tuli parandusest!!! Saan oma arvutis k6ik 2ra kirjutada korralikult, mis vaja kirjutada on. Ja piltidega saab asjad yhelepoole. Kusjuures siin parandati mu laadija ikka korralikult 2ra seega loodetavasti peab ka kauem vastu :) t2naseks k6ik, palju ei jaksa:D

laupäev, 30. oktoober 2010

День Города


Endiselt ei t66ta minu arvuti laadija. Vast l2hiajal siiski saab parandusse viidud. Kuigi ma otsustasin, et hakka selle arvutiga jamama ja blogi kirjutama, siis muutsin ma nyydseks juba meelt, sest karda, et unustan juba 2ra, mis kirja panna. Kindlasti on juba pool juttu kaduma l2inud ja tuleb selline v2ga ylevaatlik sissekanne. Hetkel olen yksi kodus koos vanaemaga seega hea ajaviide.
Niisiis oli 14. Oktoobril Chisinaus linnap2ev, mis t2hendas seda, et koolist ja t66lt oli vaba p2ev.
Kujutasin ette, et see on selline v2ike pidustus ja seep2rast tundus ka imelik, et seep2rast kohe vaba p2ev on. Kuigi j2rgmisel reedesel p2eval pidime ikka kooli ronima. V2ljas oli v2ga ilus ilm, ei yhtki pilve. Samas 6hk oli siiski kyllaltki jahe. Otsustasime Vera ja Natashaga kooli juures kell 12 kokku saada. Esialgu oli kellaaeg 10 ja siis nad kysisid, kas saan nii vara yles. Ytlesin, et pole mingi problem kui mul nagunii lastakse kella 9-ni magada. Tihti hakkab 6de juba varakult laulma v6i avastab vend ikka, et ma liiga kaua magan ja ajab mu yles. Kuigi viimasel ajal juba venitan 10-ni v2lja :D Igatahes saime siis kooli juures kokku ja hakkasime linna poole s6itma trolliga. Seal oli 2 noormeest, kes mind pidevalt vahtisid. Ei tea, kas mul oli otsaette kirjutatud, et ma pole moldovlane?! :P
Kuigi jah mul oli juuksed lahti ja lokkis..Kogu pidustus toimus Stefan cel Mare t2naval, mis on linna peat2nav. Alustasime yhest otsast k6ndimist, et j6uda monumendini, et seal kokku saada Oljaga. Me k6ndisime ja k6ndisime ja seal oli niii palju inimesi ja erinevaid n2itusi ja myygilette, reklaame esinemisi jms. V2ga paljudes kohtades tantsiti lihtsalt horat (Moldova rahvatants) t2nava peal k6ik koos. Monumendi juurde j6udmine v6ttis omajagu aega, kuna nii palju oli vaadata.
Kui sihtpunkti j6udsime, helistasin ka Mallele, et ta sinna tuleks. N6nda me siis olime seal k6ik koos. Vera r22kis just enne mulle oma plaanidest, mis tal selleks p2evaks olid. Ta oli natuke pettunud, kui ytlesin, et isa plaanis kell 5 teatrisse minna. Aga just sellel hetkel n2gin ma ema ja Marinat. Kysisin, kas piletid on juba ostetud ja kui ta ytles, et ei ole, siis arvasin, et ei l2he teatrisse (rumeenia keeles ja oleksime ainult 3-kesi isa ja Marinaga l2inud). Ema arvas ka, et v6iksin s6pradega olla. Nii oli selle asjaga yhel pool. Alustasime siis m66da seda t2navat uuesti tagasi k6ndimist. Yldiselt olin ma nii tuhinas Mallega r22kimisega, et ei pannud enam t2hele v2ga, mis ymber toimus. J2i vaid teist korda n2gemata seega ei midagi hullu :D
j2rsku tuli Vera mu juurde ja kysis, kas tahan horat tantsida. Mul oli nagu, et 6666..ma ei oska ju..Aga tegelikult ma teadsin, et see on ylilihtne aga tyypiline esimene vastus kohe, et ma ei oska :D V6tsin siis julguse kokku ja l2ksin ka. K2igupealt 6pib 2ra, ja v2ga vinge oli. Liikusime m66da t2navat edasi, vaatasime m6nda esinejat ja leidsime, et ei viitsi enam enam v2ga passida seal rahvasumma sees ja k6ht oli ka juba hirmus tyhi. Tonja yhines ka meiega ja hakkasime Botanica poole k6ndima. Sel hetkel ma ilmselgelt seda ei teadnud. Vahepeal k2isime mingis kohas s66mas, kus oli mega hea liha juustuga..lausa sulas suus. Sealt me lasime jala edasi.
Nad otsustasid n2idata oma raudteejaama. Arvasin, et nad n2itvad vana, kuid tegelikult hoopis uut. Ytlesid, et seal on ilus. Tekkis kohe kysimus, mis saab yhes raudteejaamas ilusat olla (Balti jaam pole just kaunimate killast). J6udsime kohale ja yllatus, yllatus. Ilus Chisinau raudteejaam. Ohoo oli esimene mulje. Mis me Mallega ikka selle peale ytlesime oli see, et teil on parem kui meil :D Tegime pilte ja Vera ning Olja lahkusid meie seltskonnast. Kes keelekursusele, kes kellegi synnip2evale. Ja siis sain ma aru, et me k6nnime jala Centrist Botanicasse. Ja see on MEGA pikk maa. Aga ega ma siis oma kontsadega kiunuma hakkand..k6ndisin ikka vapralt edasi. Polnudki k6ige hullem :) A ja siis vahepeal k2isime poodides ka kellelegi synnakinki otsimas. Siin on ikka nii palju vingeid pudipadi poode. Ja siis yhes ylivinges poes tuli myyja niisama juttu r22kima ja heihopsti ta t2di on Eestist p2rit. Aga see selleks. L6puks j6udsime kohale. L2ksime poodi ja siis saime Veraga kokku ja l2ksime tema poole. Kahjuks pidi Malle koju minema.
Tegime terve posu popcorne ja l2ksime koos Vera, tema isa ja Natashaga katusele. Aga miks? Ise kysin ise vastan :D No ta elab staadioni vastas, kus tollel 6htul esines Scorpions. Ilmselgelt tahtsime me tasuta kontserti n2ha. Majal oli vint nii umbes 16 korrust vms seega vaade oli hea. P2rast tuli ka Olja. Passisime siis seal ja ootasime, millal pihta hakkavad. Kell oli 7 ja helistasin, mis kellaks kodus pean olema. R22kimisega oli pisike segadus ja sain vaid aru, et peaksin 8-ks kodus olema. Midagi ytles ema p2rast veel, millest ma muidugi aru ei saanud. Olin nii n6rdinud, sest tahtsin niiiii v2ga kontserti n2ha aga mida ei saa, seda ei saa. Arvasin, et 2kki isa on solvunud, et teatrisse ei l2inud vms ja nagu ma olen, ei taha probleeme tekitada, kablutasin kohe koju. Vera saatis mu bussile ja veidi enne 8 olin kodus kui ema kysis, miks nii vara tulin. Seletasin siis 2ra. Ytlesin ka, et Scorpions ikkagi esines (esialgu levis jutt, et nad ei esinegi). Seepeale ema ytles imestades, et isa lubas ju kauem olla ja miks sa ikka ei 6elnud, et nad ikkagi esinevad ja et sa seal tahtsid veel olla..Tahtsin nii v2ga, et sa neid n2eksid. Pesin vannitoas k2si kui ta ikka murelikult kysis, miks ma ikka koju tulin. Kordasin mitu korda, et k6ik on korras, pole vaja muretseda nii palju :D Ka isa oli yllatunud, et juba kodus olen ja k6igil oli hea tuju jne..suutsin endale ette kujutada ikka igasugu asju :D Igatahes otsustas ema p2rast, et tema tahab ikka minna linna ilutulestikku vaatama. Palus, et ma ka kaasa l2heks..muidugi olin ma n6us. L2ksime veel enne vennale j2rgi, kes ka kuskilt r6dult kontserti vahtis:P S6itsime linna. Marina ja vanaema j2id koju.
Linnas oli veel palju inimesi ja oli kontsert. Sel hetkel esines Dan balan (Chica bomb ja vanade O-Zone lugudega). Ema valis koha, kus nad eelmine aastagi olid ilutulestikku vaatand ja arvas, et see parim koht on. Ootasime ja ootasime. Ilutulestik hilines mingi pool tundi, sest see nii kaua esines seal :D l6puks kui pihta hakkas, tuli v2lja, et olime k6ige halvema koha peal yldse. 6nneks paugutati pikalt ja j6udsime emaga veel teise pargi otsa vudida, kust ilusti n2gime. V2ga ilus oli. J6udsime koju ja olime megav2sinud. J2rgmisel hommikul olid k6ik s66gilauas v2ga kontaktiv6imetud :D Ylimalt tore p2ev oli sellegipoolest. Mulle meeldis ja linna p2evale tahan kunagi kindlasti veel tulla :)

teisipäev, 12. oktoober 2010

Nonii...

Aeg läheb nii kiiresti siin ja palju on tegemist, et ei leia kohe aega enam blogi täiendada. Päris igapäevastest asjadest pole nagu mõtet kirjutada niisiis tuleb oodata, kui midagi koguneb:)
Üldiselt kodus olen loobunud inglise keelest. Teised ei või minuga enam ammu inglise keeles rääkida ja kui räägivadki, siis ema kohe noomib :D Ilmselgelt raske on aga muidu ma selgeks ei saa. Vahest on nii naljakas, kui ma küsin mõnda sõna, millest aru ei saanud. Nt ema ja isa teevad köögis süüa ja vennaga istume söögitoas ja räägime juttu.
Ma ei tea millest selline teema tuli, aga ütlesin talle, et meil Eestis öeldakse „Vaata! Siga lendab.“ Ja siis ta ütles, et neil on „Vaata! Siil lendab!“ Hetkeks ei saanud ma sõnast siil aru, sest mõningaid sõnu ütlevad nad sama tüvega erinevat moodi. Igatahes ei teadnud ta kuidas see inglise keeles on ja küsis isalt. Siis ema ja isa jooksid köögist sinna tuppa, vene keeles seletades, mis see sõna tähendab. Vend seletas kätega. Siis mulle nagu tuli meelde, mis see sõna tähendab aga mõtlesin, et ei saa ju olla, sest vend näitab hoopis midagi muud (näppudega okkaid, mis võbelesid ehk siis see võbelus ajas segadusse) Arvasin et äkki on hoopis mingi limusk :D Igatahes jäid nad korra vait, seisavad mu ees ja vaatavad ootusärevalt mulle otsa, kas sain aru või mitte. Kergitan kulmu ja ütlen…eeeeeeeee…Kahtlesin. Vend läks vanaema tuppa ja tõi nõela ja isa joonistas lõpuks paberile. Siis ütlesin, et muidugi siil aga et need võbelevad näpud ajasid mind segadusse. Saime kõvasti naerda igal juhul :D
Meie peres räägitakse ikka väga palju toidust. Kui lõpetame lõuna, minnakse kööki ja hakatakse juba õhtusööki ette valmistama. Enamuse päevast veedavad nad köögis. Õhtusöögi lauas arutatakse, mida järgmine päev süüa teha :D Selline tunne, nagu kogu palk süüakse maha. Ja palju vaidlevad nad ka selle üle, miks on rumeenia keel ja mitte moldova keel ja rahvus on neile tähtis. Moldaavlased puhtalt…Rumeenia keelt oskab siin üldiselt iga venelane. Ükskord klassivennad hakkasid tunnis rumeenia keeles rääkima ja siis õps küsis, et mis neil viga on. Nad:“ Mis meil viga on, mis meil viga on!? Me oleme Moldovas mitte Venemaal!“ Ja lasid rumeenia keeles edasi :D

Vahepeal, kui isa Saksamaal oli, õpetasin õde rattaga sõitma. Kui isa tagasi tuli, läksime kõik koos parki jalutama. Mega ilus park oli- purkkaevud, roosid, sillakesed jne. Igatahes võttis isa ratta kaasa, et Marina harjutada saaks. Algul hoiab kinni ja Marina ütleb kogu aeg, et saab ise. Isa arvas vastupidist. Lõpuks lasi siis lahti ja Marina sõitis täitsa ise. Isa oli nii üllatunud. Ema ütles, et ma nägin 3 nädalat selleks vaeva ja isa ütles mulle vist mingi 5 korda aitäh ja kiitis, kui tubli ma ikka olen. Korraks ma tegelikult mõtlesin, et äkki poleks pidanud, sest tavaliselt ju tahavad isad ise oma lapsukesi õpetada aga seekord oli vist OK:) Jalutasime siis seal veidi ja tegime pilte. Ma kahjuks oma kaamerat kaasa ei võtnud, kuna ei teadnud, et kuskile parki lähme.

Mingi nädalavahetus käisime ema tuttava sünnipäeval. Ta elab Botanicas korteris koos oma mehe ja pojaga. Läksime sinna kõik koos ühe autoga (Mina, ema, isa, Marina, Sergei, ja mõlemad vanaemad) Suht kitsas oli..istusin ema süles:D Astusime siis uksest sisse. Soovisime õnne ja kõigile oli ostetud valged sussid. Nad hakkasid siis meile oma vast remonditud korterit näitama. Ütlen ausalt, et ma pole vist oma elus kunagi nii ilusas elukohas viibinud. Korter oli kolmekorruseline. Kõik oli niiiiii ilus. Mõlemad töötavad programmeerijatena seega oli neil veel spetsiaalne kontoriruum 4 arvutiga. Poeg on neil 15-aastane ja mängib hästi kitarri. Pärast esimest söömingut hakkas ta mind kohe õpetama ja terve õhtu veetsime kitarride taga:) Järjekordselt tore õhtu.
Ükskord istusime Veraga Mc´Donaldsis ja tegime mingit nalja, mille peale ma ütlesin Wiiiiiii. Õnneks või mitte aga meie kõrval istus just kaks prantslast, kes tundusid nagu mingid ärimehed. Siis üks ütles kohe „Wi, wi“ kirjapildis ei oska kirjutada aga ta lobises veel edasi. Ma ei saanud aru, mis värk on aga siis mõikasin, et wi tähendab ju ja-d. Ta arvas ilmselt, et oskame prantsuse keelt ja meelega ütlesin nii:D Igatahes vajasid nad veidi meie abi vene keelega, kuna neil oli vaja istuda kuskile, kus oleks pistikuid, et oma läpakad sinna panna. Nii me siis aitasime neid.
Selleks nädalavahetuseks oli meil klassiõdedega suured plaanid tehtud, aga ei saanud mitte midagi teha, sest vihma ladistas nii mis kole seega jäi mul nägemata ka siinne veini päev. Selle asemel läksime ema, isa ja Marinaga Sašale, Irale ja Sergeile külla.
Pärast läksime kõik koos linna ja külastasime nukuteatrit. Oli vist mingi sünnipäev sellel teatril ja seal esinesid trupid erinevast rahvusest. Meie vaatasime etendust, mis oli prantsuse keeles. Vähe sellest, et ma vene keelest aru pean saama, ei saanud ma prantsuse keelest topelt aru:D Igatahes oli muidu tore:) Järgmine nädal on linnapäevad ja siis koolist ka vist vaba päev. Sellel õhtul lähme kogu perega teatrisse midagi asjalikumat vaatama. Kui õigesti aru sain siis vist rumeenia keeles seega edu mulle:D
Ilmad on siin nüüd jahedad. Hommikul umbes 2 kraadi sooja. Päeva ajal 7 kuni 12 kraadi. Selline ilm on neilegi üllatuseks, sest tavaliselt on neil sellel ajal mingi 20 kraadi sooja ja sääne ilm nagu praegu on oktoobris või detsembris. Viimase kahe aasta jooksul olevat ilm ikka palju muutunud. Ema muidugi ütleb, et mina tõin Eestist selle külma kaasa:D Siin ennustatakse üldse viimase aja kõige külmemat talve. Vaatab siis, mis saab.
Lõpuks ometi saabus ka mu pakk soojade riietega jee:D Eestist panid emme ja issi selle teele 17. septembril ja siia jõudis see 5. oktoobril ja koju kiri tuli 7. ehk siis täpselt 20 päeva. Enam ei pea mitme kampsuni ja õhukese jopega käima:D Muidu kui pakile järgi läksime isaga, siis pidime mingi tund aega seda ootama vist, sest tuimalt mitte keegi ei teenindanud. Lõpuks sai isa pahaseks ja nõudis juhataja jutule. Siis muidugi hakati liigutama ja ka teised järjekorras pidid vähem ootama. Selleks, et pakk kätte saada tuli minna teise ruumi, kus see avati ja sisu kontrolliti. Minu käest küsiti ilma sorimata, kas sinu isiklikud asjad ja kui jaatavalt vastasin ütlesid, et siis pole vaja kontrollida..mõistlikud inimesed mõne koha pealt :)
A ja ostsin endale sügissaapad ka ära. Algul otsisime Veraga Botanicast a siin polnud. Ja ütleme nii, et kõige odavam kingapaar oli 880 leud ja muidu küündisid hinnad olema 1200 leu kanti. Kuna ma hinna ja kvaliteedi vahet eriti ei teadnud, siis ei hakkand riskima, et siin kooserdamiseks nii kalleid osta. Läksin siis järgmine päev linna, et otsida sealt midagi odavamat aga ei miskit. Siis sattusin turule. See on siin ikka nii megasuur. Ja asjad on ka kantavamad kui need, mida Eestis turult leida võib. Nii ma siis sattusin müüja juurde, kes hästi inglise keelt oskas. Ütlesin, et kui midagi ei leia, tulen tagasi. Enne muidugi tundis ta huvi, kus pärit olen jne. Ehk siis lõpuks läksin sinna tagasi ja proovisin saapaid. Otsustasin ära osta, sest olid sellised nagu vaja ja maksid vaid 375 leud. Aga noh muidugi ma siis mõtlesin, et äkki saab hinda alla. Lõpuks ostsin 340 leu eest aga pidin talle õpetama veidi inglise keelt (kuidas on saapad talve jaoks ja kuidas sügiseks). Ütles, et ma kunagi läbi hüppaks ja veel talle inglise keelt õpetaks:D Vaevalt muidugi, et ma tema juurde enam satun. A siiani on saapad hästi vastu pidanud, loodan et peavad veel kaua:)

Käisime Oljaga jalutamas. Ta näitas mulle ühte mitmest Chisinau pargist. See on park, kus on järv, aga järve pole. Ses mõttes et seal kunagi oli mingi väga ilus suur järv aga see kuivendati ja raiuti puud maha aga ma ei saanudki aru, mis eesmärgil. Ja nüüd on seal lihtsalt üks märg põlluke põhimõtteliselt. Päris kahju, sest ma kujutan ette, kui ilus seal varem olla võis, sest juba praegugi oli seal ilus. Tegime pilte ja rääkisime niisama. Tema inglise keelt ei räägi aga aru saab. Mina arvasin, et ta ei saa aru ka ja pusisin vene keeles. Terve õhtu sain vaid vene keelega hakkama. Ma ei tea mis see õhtu oli, aga kõik tundus nii lihtne ja loogiline. Olja ka ütles, et oskan juba nii hästi vene keelt. Aga mõni päev ei tule mul näiteks sõnagi suust seega veel pole keel midagi nii suus kui vaja oleks:D Kõndisime hästi palju ja lõpuks olin nii väsinud ja jalad valutasid..Aga lõbus oli:D
Malle tuli lõpuks Moldovasse. Täitsa lõpp ma nagu teadsin, et ta Moldovas on aga üks päev oli me siis kirjanduse klassis ja räägime juttu kui mu silmad suureks läksid ja süda paar lööki vahele jättis. Malle astus klassi uksest sisse. Kõik kallistasid ja siis mul tuli pmst pisar silma, sest kuidagi nii kodune tunne tekkis. Ja oi kui ebaloomulikuna tundus eesti keeles rääkimine, uskumatu. Siiani ei suuda ma temaga telefonis rääkides hakkama saada. Pean enne mõtlema ja siis ütlema:D A ja nad ikka endiselt küsisid kogu aeg siin, kas eestlased räägivad aeglaselt (neil isegi eestlaste kohta omad „naljad“) ja siis ma üritasin seletada, et võib-olla nendega võrreldes tõesti aga muidu minu arvates küll nüüd nii mega aeglaselt ei räägi. Ja siis kui me Mallega eesti keeles rääkisime, imestasid nad, kui kiiresti me seda teeme:D
Igatahes praeguseks kõik siis…Järgmise sissekande teen kindlasti lähiajal:) Hoidke mind ikka kõigega kursis, mis seal pool toimub;)