pühapäev, 16. jaanuar 2011

14.-15. jaanuar Tiraspolis

Käisime jälle vanaemal Tiraspolis külas. Aastavahetusel ja jõulude ajal sinna ei jõudnud seega läksime hoopis vanauusaastal (ma ei tea kuidas seda arusaadavalt kirjutada. Võib-olla siis lihtsalt aastavahetus vana kalendri järgi). Seekord saime üle piiri õnneks ilma mingisuguste probleemideta, sest nüüdseks on Sergeil juba pass kenasti tehtud ja polnud, mille üle neil viriseda. Autos sai meil päris palju nalja (Sergei, mina ja Marina istusime taga). Lõpuks läks asi juba lollitamiseks kätte seega tuli veidi vaiksemalt võtta (teate küll ju väikseid lapsi, kui nad mänguõhinasse satuvad xD ). Leidsin autost mingi nõukaaegse teedeatlase, kus oli kenasti ka Eesti olemas. Näitasin emale ja isale, kus elan, mis neile nii suurt huvi pakkus. Peipsi järve suurus jne.
Mõningate vahepeatuste tõttu jõudsime vanaema juurde veidi hiljem kui tavaliselt. Kõik teised olid juba seal ning olid meid kaua oodanud. Seepärast istusime ka kohe lauda. Ksjuša´t ja tema meest seekord polnud, kuna mõlemad olid kodus haiges. Väike Nikita aga oli olemas ja sama energiline väike marakratt nagu esimene kordki. Kuid samas on ta korralik, sest kõik segaduse, mis ta tekitab, koristab ta pärast ise ära. Lauas oli ka uusi inimesi. Naine, kelle nime ma ei suutnud meelde jätta ja tema mees. Naine on hästi energilise ja lärmaka iseloomuga (klubihunt). Sergei ei salli teda silmaotsaski, kuid nad hakkasid nokkima õnneks vaid ühe korra. See tundus nii naljakas, nagu seebiooperis. Kuna ta istus minu vastas, tegi ta minuga päris palju juttu. Ütles, et nii palju kui ta näinud on, siis on Baltikumis kõik blondid lokkis juustega..Lokkis juuste kohta ma midagi öelda muidugi ei osanud. Võib-olla kui ta neid nägi oli aeg, kui tehti palju keemilisi lokke:D. Sõime järjekordselt kohutavalt palju, kuid vanaema tehtud söök on nii hea, et ma sellele söömingule vastu küll ei olnud.
Õhtul vaatasime filmi, mida mina juba jälgida ei suutnud, sest alati keegi rääkis midagi ja filmi sisu oli veidi keerulisem seega ei saanud ma kohe aru ja pidin enda jaoks veidi tõlkima. Aju oli selleks liiga väsinud ja parem rääkisin niisama juttu ja sättisin juba varakult magama, nii ka kõik teised.
Hommikul oli kavas üks kukk ära tappa, kuna vanaemal on neid liiga palju (lausa 4). Vaatasin aknast välja, kuidas nad väljas jalutasid ja mind tegi nii kurvaks, et tegelikult keegi neist ei tea, et mõne tunni pärast ootab ühte neist lõpp. Ei tahtnud sellele mõelda ja läksin parem ema, Marina ja Sergeiga filmi vaatama (midagi punamütsikese sarnast). Selleks, et mind linna registreerima ei peaks minema, pidime Transistriast lõunaks tagasi „Moldovasse“ minema (tundub imelikuna öelda, et nagu teise riiki). Vanaema saatis meid kenasti autoni ja värskelt tapetud kukk anti meile kaasa (puhh). Õhtuks olime kenasti kodus ja järgmine päev oli vaja kooli minna.

reede, 7. jaanuar 2011

Moldova jõulud 7. jaanuaril

Pärast aastavahetust oli minu jaoks nagu pidu läbi, sest Eestis ju pärast seda puhatakse ja minnakse kooli/tööle. Seepärast tundus mulle imelikuna, kui ema ütles, et jõulude ajal lähme Ira poole. Ma tegin veits mõtlikku nägu ja hakkasin juba ütlema, et jõulud oli ju ära juba, kuid siis tuli meelde, et siin on ju 7. jõulud.
Nõnda me läksimegi Ira poole 7. jaanuari lõuna paiku. Seal käimine on neile iga aasta kombeks. Kui sinna jõudsime, oli seal juba palju rahvast. Pooled neist, keda polnud ma varem näinudki. Istusime lauda ja hakkasime sööma. Ira on suurepärane kokk, seega maitses kõik nii hea. Talle meeldib muidugi hirmus palju süüa teha. Nii, et laud lookas on. Kõigil oli väga hea tuju ja väga lõbus oli. Sai palju nalja. Kohal olid ka Ira vend (töötab DJ-na), tema naine ja laps. Nad muidu elavad Moskvas .Istusime lauas ja räägime niisama Ira emaga juttu. Ikka ta küsis „kuidas teil seal“ ja „kuidas meil siin“. Nõnda siis see naine küsis, et kus on see „seal“, et te pidevalt nii räägite. Nii ma siis ütlesin, et ma Eestist olen siin vahetusaastal. .
Ta oli nii üllatunud. Ütles, et arvas, et ma olen moldaavlane, kes lihtsalt veidi vene keelt aktsendiga räägib. Pärast seda muidugi hakkasid nad rääkima kui kena Tallinn on jne (siiani iga teine veidi vanemas eas inimene on Eestis käinud). Pärast rääkisid nad Venemaa ja Moldova vene keele erinevusest. Mõned sõnad on, millest siin/seal aru ei saada, kuid üldiselt sama. Kui ma õigesti mäletan, siis venelased vist saavad ikkagi aru kohe, et pole päris venemaa venelane vms :D mingi teine aktsent on ikka küljes.
Pärast istusime niisama ja oi küll sai lausa pisarateni naerda :D Tegime grupipilti, kus muidugi kõik juba olemas ei olnud, sest kes,kuhu pidi juba ära minema. Ja mitte ükski pilt normaalselt välja ei kukkunud, sest kõik suutsid kogu aeg tõmmelda:D
Kui koju jõudsime, lubasime kõik 2 päeva dieeti pidada. Muidugi õnnestus see vaid üks päev aga suhteliselt tüüpiline juba ;p