pühapäev, 24. aprill 2011

Lihavõtted


Vahepeal olid siis kauaoodatud lihavõtted, millest meeletult osa tahtsin saada, kuna mingid teadmised mul nende kommete kohta juba olid. Neljapäeval käisime mulle päikesekreemi ostmas Mashaga kui ta pakkus, et kui minu pere ei lähe kirikusse, võin ööseks tema poole jääda ja lähme koos. Kuna olin aga ühe kõrvaga kuulnud, et mu vanemad midagi sinna minekust ikkagi rääkisid, siis ütlesin, et küsin veel üle aga eks ma teine päev annan teada. Küsisin siis kodus ja isa oligi minemas vaid sellepärast, et mina seda tahtsin. Või noh, et mulle seda kommet näidata, sest üldiselt minu pere pole kuigi usklik. Reedesel päeval oli meil klassiga grillimine metsas (selleks ettenähtud kohas). Ilmaga meil vedas ja väga tore oli. Kahjuks aga sain ma toidumürgituse või midagi taolist, mis oli ilmselt mitte valmis küpsetatud liha tõttu. Seepärast ei saanud ma terve öö magada. Jäin ööseks klassiõe juurde ja ta väitis, et tundis ka korra, et enesetunne pole kuigi hea. Hommikul koju jõudes aitasin kohe emal lihavõteteks toitu valmistada ja mingi hetk tundsin järjekordselt end halvasti ja see jama jätkus jälle. Isa kui arst andis kinnitust, et sõin tõesti midagi sobimatut ja andis mulle tablette ning käskis magama minna. Ei tahtnud end halvasti tunda, kuna arvasin, et kirikusse minek jääb sellisel juhul ära. Ärgates tundsin end väga hästi ja aitasin veel ema köögis. Pärast läksime Botaanikasse jalutama. Misha kutsus meid enda poole pashat sööma, kuid ma väga ei tahtnud minna, kuna ma ju olin isegi öösel kodunt ära. Helistasime emale ja ta ütles, et on tegelikult parem kui ma läheks, kuna oleksime siis kõik korraga ühes kohas, et meid peale võtta. Eks ma siis läksin. Olime seal umbes 4 tundi (kella 2-ni öösel) kui isa meid peale võttis (mina, Misha, Sergei, Denis). Sõitsime kesklinna kirikusse. Päris vara oli veel, kuid rahvas juba kogunes. Toimus jumalateenistus. Valjuhäälditest kostus kõik kirikus räägitav jutt õue, et kõik kuuleksid. Kõik see toimus väga pikalt ja tuli kaua seista. Inimesed võtsid ilusti kiriku ette järjekorda, rividesse. Toidukorvikesed asetati enda ette maha, süüdati küünlad. Tuli oodata, kuni jumalateenistus läbi saab ja pühaisikud toitu õnnistama tuleksid pühaveega. See toimus alles umbes kella 4 paiku kui rahvast oli juba väga palju kogunenud. Toit õnnistatud, lähevad inimesed südamerahus koju. Kes hakkad kohe pidutsema, kes magab veel hommikuni- inimesed on erinevad. Selline õnnistamine toimub igas kirikus ja igal pool paistis palju rahvast olema. Ja just nimelt paljud noored tulid kohale. Pühapäeva hommikul kaetakse laud, kus on palju süüa. Muidu säänsed tavapärased toidud, kuid eriline on vaid pasha, mis on kui üks suur pirukas, kuid hästi maitsev (Venemaal ja Moldovas erinevad, Venemaal kohupiimaga). Alustatakse söömist pühitsetud toidust. Kuna meie pere nii usklik pole siis sellest kombest väga kinni ei peetud ;P Kui lõpuks PALJUPALJU söödud, läksime vanatädi Rajale külla. Seal olime vaid 3 tundi, kuid jälle sai hästi palju süüa. Lõpuks läksime Cricovasse Irale ja Sergeile külla.
Ira on suurepärane kokk ja teeb alati imehäid sööke. Ilmselgelt sai seal ka õhtuni meeletult süüa. Ema tegi ka „minu“ riisisalatit, mis kõigile väga meeldis :) Õhtuks sai lõpuks koju magama! Nii hea. Sellest päevast algas nädalane koolivaheaeg jälle!:) See juba neljas meil. Ja siis veel 40 päeva tuleb/võib kellegagi kohtudes öelda „Христос воскрес“ ja vastata „воистину воскрес“. Tavaliselt seda öeldes musitatakse teineteist põsele, isegi võõrad tänaval võivad nõnda teha. Mulle selline komme meeldis. Ei tea isegi miks. Võimalik, et esimene kord huvitav, eks iga aasta käies vist tõepoolest nõnda huvipakkuv poleks :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar