pühapäev, 3. aprill 2011

YFU välja minevate õpilaste seminar

Naljakalt vara, aga siin oli juba välja minevate õpilaste seminar. See kestis 2 päeva ja teisel päeval paluti, et mina, Luise, Helena ja Tom ka sellest natuke osa võtaksime. Pidime kella 12 seal olema. Kuna nagu alati leiab keegi kodus mingi tähtsa teema, mida arutada just siis kui mul kiire on, olin ma hiljaks jäämas. Pidin minema kahe marsa ja trolliga, et normaalsel ajal kohale jõuda. Teel helistasin veel Luisele ja Helenale, kas nad ka tulevad aga mõlemad olid haiged, ning polnud tulemas. Seega aimasin juba, kuidas see kõik välja hakkab nägema, et mina ainult räägin, sest Tom pole kuigi jutukas. Jõudsin kenasti õigeks ajaks ning kõik olid saalis koos. Nägin nii palju tuttavaid nägusid ja nii tore oli neid jälle näha. Läksime kohe saali, et seminariga edasi minna. Kõigepealt muidugi ENERGIZER! Ning siis tõsine jutt. Räägiti segamini vene ja rumeenia keeles. Rumeenia keelest midagi aru ei saa, kuid vene keel on ikka juba nii oma, et lausa meeldiv kuulata. Pärast tõsist juttu pandi mind Tom´ga kõigi ette kahele toolile istuma. Seletati rumeenia keeles, mis teha tuleb ja muidugi ma ei saanud aru. Siis tundus imelik, istusime natuke vaikuses. Siis tutvustasime end ja hakati küsima küsimusi. Nii naljakas on see, kuidas ma ennast enam ei tunne nii ebamugavalt teiste ees „esinedes“. Võin vabalt räägita ilma, et ma tõsiselt pabinas oleksin (nagu varem). Küsiti igasuguseid küsimusi ja eks ma siis vastasin ja jutustasin (vene keeles). Tom aga saab rumeenia keelest aru, kuid ise põhimõtteliselt mitte midagi rääkida ei taha seega temaga oli veidi keerulisem. Pärast seda kirjutasid kõik iseendale kirja ning siis läksime sööma. Enne lobisesime veel tüdrukuga, kes Eestisse läheb. Ta väga tore ja armas. Need, keda ma juba varasemalt teadsin, ütlesid, et ma olen hämmastavalt hästi keele ära õppinud. Räägin nagu oleks terve elu keelt õppinud ja isegi aktsent on väga väike. Ma selles mõttes ikka aitäh ütlen, kuid nina püsti ei tasu ajada, sest tegelikult väga paljut ma ikkagi ei tea ja alati õigesti ei räägi, isegi päris tihti. Seega arenguruumi veel on;). Aga üldiselt nii hästi saab eristada neid, kes on vahetusaastal juba olnud ja kes alles lähevad. See sein teistega suhtlemisel jääb väikseks ja üleüldse YFU-katega on alati, millest rääkida, sest kõik mõistavad ja teavad;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar