kolmapäev, 11. mai 2011

9. Мая- День Победы


Päev enne oli Mashal sünnipäev. Otsustasime ööseks tema poole jääda, et siis kõik koos hommikul kesklinna minna, kuna tema juurest oli lühem maa minna kui meilt kodust. Hommikul kell 9 olime nagu kribin valmis minekuks. Läksime marsale, mis muidugi oli pungil täis, kuna kõik ju pressisid marsile. Kesklinnas väljakul oli kogunenud juba tohutult palju rahvast. Selline marss organiseeritult toimus alles teist aastat. Pärast seda kui „ähvardati“, et see pidu kaotatakse ära, kuna tänapäeva inimesed ei tea sellest midagi ja pole tarvis seda nii suurelt tähistada. Pool nädalat enne protesteerisid selle otsuse vastu ka noored keskväljakul. Ehk siis too päev jaotati kõik inimesed gruppidesse (linnaosade kaupa). Paljudel olid erinevad lipud. Enamused siiski reklaamiks, kuna varsti linnapea valimised nagu ma aru sain (üldiselt olen ma selle valitsusega seotud teemaga väga segaduses, kuna seal ei tea nad ilmselt ise ka, mis toimub). Marssimine hakkas pihta. Kõndisime kesklinnast Telecentrisse Memoriaalini. Kuna rahvast oli palju, siis kolonn liikus väga aeglaselt. Seal lauldi ja karjuti erinevaid lauseid nt: „Aitäh vanaisad vabaduse eest!“ jne. Enamustel olid käes lilled, et need hiljem memoriaalil igavese tule juurde asetada. Ilm sattus ilus ja küllaltki soe olema. Jõudsime lõpuks oma seltskonnaga ka sihtpunkti, kus mõningad asetasid oma lilled ning siis otsustasime koju ära minna, kuna selles rahvamassis viibida polnud kuigi meeldiv. Samuti oli hirmus tahtmine magama minna, kuid kodus tuli välja, et meile on külalised tulemas ja ma pidi ülikiire juuksevärvimise emale tegema ja söögivalmistamise. Pärast hulgalist söömist läksime linna jalutama. Järjekordne tore aga väsitav päev:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar